Vasakpoolsed (Eestimaa Ühendatud Vasakpartei) avaldavad solidaarsust ja tuge tööseisaku kasuks otsustanud õpetajatele Eesti Haridustöötajate Liidust (EHL). Kutsume üles Vabariigi valitsust tulema vastu haridustöötajate nõudmistele, sh tõsta üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammäär 1950 eurole kuus.
Oleme seisukohal, et 22. jaanuaril algava tähtajatu streigi toimumist saab ära hoida vaid selle põhjustaja ehk Vabariigi valitsus, ning et ainuvõimalik viis streigi ennetamiseks on tagada töörahu, kriitilise tähtsusega valdkonna töötajate toimetulek ja haridussüsteemi jätkusuutlikkus.
Vabariigi valitsus peab austama avalikkusele antud lubadusi haridus- ja teadusvaldkonnas, sealhulgas tõsta 2027. aastaks õpetajate töötasu ilma ületunnitööta 120 protsendini keskmisest palgast. Vaid mõneprotsendine palgatõus alanud aastal selle eesmärgini jõudmisele kaasa ei aita ning kõrge inflatsiooni tõttu õpetajate reaalset töötasu ei kasvata. Ainus viis vältimaks pädevate õpetajate töölt lahkumist, toetada eestikeelsele õppele üleminekut ja hoida ära õpetajate põua süvenemist on tulla vastu haridustöötajate korduvalt alandatud nõudmistele.
Kutsume üles kõiki kohalikke omavalitsusi, kellel on selleks vastav rahaline võimekus, jätkama õpetajatele palga maksmist tööseisaku vältel. See aitab tagada haridustöötajate toimetuleku streigi toimumise ajaks ning anda valitsusele signaal hariduse ja haridustöötajate väärtustamise vajalikkusest ka majanduslikult keerulisel ajal.
Mõistame hukka haridus- ja teadusministeeriumi õigusvastase katse takistada möödunud aasta 10. novembril korraldatud hoiatusstreigi toimumist. Eestis kui ühes Euroopa piiratuma streigiõigusega riigis on tööseisakute korraldamine selgelt reglementeeritud ning Eesti Haridustöötajate Liidu esindajad on tegutsenud eeskirju järgides sihipäraselt, korrektselt ja õiguskorra nõuetele vastavalt. Haridusministeeriumi ebaõnnestunud katse näitas nii valitsuse suhtumist hariduskriisi tõsidusse kui seda, et puudub valmidus jõuda haridustöötajatega õiglasele kokkuleppele.
Mõistame hukka peaminister Kaja Kallase 9. novembril 2023 antud alandavad kommentaarid haridustöötajate suunal. Kohustus leida katteallikas õpetajate palga tõstmiseks ei lasu mitte haridustöötajatel, vaid palgatõusu lubanud valitsusel, seda vaatamata riigi keerulisele rahalisele olukorrale. Haridussüsteemi jätkusuutlik rahastus peab Eestile olema samaväärseks prioriteediks riigikaitsega.
Valitsuse liikmed on proovinud minimeerida hariduskriisi mastaapsust juttudega paarist protsendist lisarahast, mis läheb diferentseerimisfondi. Selline väide ei taga siiski kindlust, et raha reaalselt iga õpetajani jõuab. Läbirääkimiste aluseks saab olla ainult õpetajate miinimumtasu tõus.
Erinevalt peaministrist mõistame, et otsus streikida ei ole õpetajate soov, vaid sundvalik, milleni on viinud valitsuse haridusvaenulik poliitika. EHL on selgelt väljendanud oma valmidust leida töötülile võimalikult kiiresti lahendus ning ennetada tööseisaku toimumine. Seda näitab ka nende soov taasavada valitsusega palgaläbirääkimised juba enne selleks seadusega ettenähtud tähtaega ehk tööseisaku algust.
Arvamusküsitluste andmetel toetab haridustöötajate streiki ligi 70% elanikkonnast. On selge, et Eesti inimesed tähtsustavad haridust, väärtustavad õpetajaid ning on erinevalt valitsusest valmis toetama haridustöötajaid lisaks sõnadele ka tegudes. Oleme seisukohal, et haridustöötajate palgatõusuks ja töörahu tagamiseks vajalik raha on võimalik leida, aga valitsuse liikmetel puudub selleks poliitiline tahe. Pakume omalt poolt välja kolm võimalikku katteallikat:
1. Jätta ära või lükata edasi maksuküürust loobumine ja regressiivse maksusüsteemi taaskehtestamine;
2. Kehtestada õiglane astmeline maksusüsteem;
3. Kehtestada lisakodude, luksuskaupade, pärimis- või mõni muu varamaks.